Projektikohtumine Kreekas
8. - 14. detsember 2019 Volos Kreeka
Detsembrikuu teisel nädalal toimus projekti "Tervis on meie kätes" projektikohtumine Volosis.
Kohtumise eesmärgiks oli tutvumine kohaliku kultuuri, eelkõige Vahemere dieediga, mis on kuulus oma tervislikkuse poolest.
Volosisesse jõudsime peale pikka reisipäeva keskööks, mäejalamil asuv linn võlus meid kohe oma tuledesäraga. Linn oli ehitud saabivate jõulupühade eel tuledesse, mille võtmesõna oli sinine.
Pered ootasid meid hotellis, kõik tüdrukud said endale nädalaks uued kodud.
Esmaspäeval saime tuttavaks ka teiste riikide õpilaste ja õpetajatega.
Kohtumise avas ametlikult Volosi 5 gümnaasiumi direktor ning õpilased esinesid väikese kontserdiga - lauldi ja tantsiti ning lõpuks haarati ka külalised tantsuringi.
Peale meie olid külla tulnud veel poolakad ja itaallased, kes kõik tutvustasid oma riiki ja kooli. Meie esitlus võeti hästi vastu, sest tüdrukud olid oma osa hästi ette valmistanud ning ei lugenud teksti maha.
Esitluste vahel saime teada, milline on kreeka hommikusöök- see koosneb põhiliselt magusatest suupistetest ning teest või kohvist.
Pärastlõunal käisime pikal jalutuskäigul kohaliku giidiga, kes tutvustas meile linna ajalugu ja peamisi vaatamisväärtusi.
Saime teada, et linna sümboliks on argonautide laev, millega mindi kunagi kuulsale kuldvillaku retkele. Selle laeva koopia seisab mere kaldal ning sellega tehakse aeg-ajalt ka meresõite.
Linnal on uhke mitmekilomeetrine promenaad ning merre viiv tamm. Linnavalitsuse hoone jagab linna vanaks ja uueks osaks.
Kohtumise eesmärgiks oli tutvumine kohaliku kultuuri, eelkõige Vahemere dieediga, mis on kuulus oma tervislikkuse poolest.
Volosisesse jõudsime peale pikka reisipäeva keskööks, mäejalamil asuv linn võlus meid kohe oma tuledesäraga. Linn oli ehitud saabivate jõulupühade eel tuledesse, mille võtmesõna oli sinine.
Pered ootasid meid hotellis, kõik tüdrukud said endale nädalaks uued kodud.
Esmaspäeval saime tuttavaks ka teiste riikide õpilaste ja õpetajatega.
Kohtumise avas ametlikult Volosi 5 gümnaasiumi direktor ning õpilased esinesid väikese kontserdiga - lauldi ja tantsiti ning lõpuks haarati ka külalised tantsuringi.
Peale meie olid külla tulnud veel poolakad ja itaallased, kes kõik tutvustasid oma riiki ja kooli. Meie esitlus võeti hästi vastu, sest tüdrukud olid oma osa hästi ette valmistanud ning ei lugenud teksti maha.
Esitluste vahel saime teada, milline on kreeka hommikusöök- see koosneb põhiliselt magusatest suupistetest ning teest või kohvist.
Pärastlõunal käisime pikal jalutuskäigul kohaliku giidiga, kes tutvustas meile linna ajalugu ja peamisi vaatamisväärtusi.
Saime teada, et linna sümboliks on argonautide laev, millega mindi kunagi kuulsale kuldvillaku retkele. Selle laeva koopia seisab mere kaldal ning sellega tehakse aeg-ajalt ka meresõite.
Linnal on uhke mitmekilomeetrine promenaad ning merre viiv tamm. Linnavalitsuse hoone jagab linna vanaks ja uueks osaks.
Teisipäeval toimus Vahemere dieedi töötuba.
Kõigepealt vaatasime filmi, siis moodustati õpilastest grupid ning kõik said omale ostunimekirja, millega mindi kohalikku poodi vajalikku ostma. Kooli tagasi jõudes tükeldati puu-ja juurviljad, lisati maitseained ning salatid olidki valmis ning kadusid kähku.
Kolmapäeval sõitsime mägedesse maalilisse kohta nimega Meteora. See koht on kuulus oma kaljunukkidele ehitatud kloostrite poolest.
Külastasime kahte nendest, kohaliku vaimuliku abiga saime teada palju huvitavat kloostrite ajaloost ja ka praegu tegutsevatest ortodoksi pühakodadest.
Kuigi sadas terve päev vihma, ei rikkunud see meie tuju, tagasiteel külastasime väikest linnakest Trikalat, kus saime taaskord maitsta kohalikku toitu.
Kõigepealt vaatasime filmi, siis moodustati õpilastest grupid ning kõik said omale ostunimekirja, millega mindi kohalikku poodi vajalikku ostma. Kooli tagasi jõudes tükeldati puu-ja juurviljad, lisati maitseained ning salatid olidki valmis ning kadusid kähku.
Kolmapäeval sõitsime mägedesse maalilisse kohta nimega Meteora. See koht on kuulus oma kaljunukkidele ehitatud kloostrite poolest.
Külastasime kahte nendest, kohaliku vaimuliku abiga saime teada palju huvitavat kloostrite ajaloost ja ka praegu tegutsevatest ortodoksi pühakodadest.
Kuigi sadas terve päev vihma, ei rikkunud see meie tuju, tagasiteel külastasime väikest linnakest Trikalat, kus saime taaskord maitsta kohalikku toitu.
Neljapäeval paistis jälle päike ning see päev möödus muuseume külastades.
Hommik algas kohalikus arheoloogia muuseumis, kus nägime oma silmaga aastatuhandeid vanu esemeid ning siis jälle mägedesse, kus esmalt käisime oliivimuuseumis, mis meeldis õpilastele väga, sest peale loengu said nad tegutseda töötubades ning hiljem esitlesid oma tööd, nii jäi kõik kuuldu paremini meelde.Kes parasjagu ei olnud muuseumis, need jalutasid mööda kitsarööpmelist raudteed, millega veeti kunagi oliive, nüüd ainult suviti turiste. Nägime ka oma silmaga, kuidas käib oliivide korjamine. Pärastlõunal käisime oliivipressis vaatamas, kuidas käib värske külmpressitud oliiviõli tootmine ja saime ka koju õli kaasa osta.
Õhtul saime kokku Volosi kõige vanemas tavernis, kus toimus pidulik lõuna ja tunnistuste jagamine.
Hommik algas kohalikus arheoloogia muuseumis, kus nägime oma silmaga aastatuhandeid vanu esemeid ning siis jälle mägedesse, kus esmalt käisime oliivimuuseumis, mis meeldis õpilastele väga, sest peale loengu said nad tegutseda töötubades ning hiljem esitlesid oma tööd, nii jäi kõik kuuldu paremini meelde.Kes parasjagu ei olnud muuseumis, need jalutasid mööda kitsarööpmelist raudteed, millega veeti kunagi oliive, nüüd ainult suviti turiste. Nägime ka oma silmaga, kuidas käib oliivide korjamine. Pärastlõunal käisime oliivipressis vaatamas, kuidas käib värske külmpressitud oliiviõli tootmine ja saime ka koju õli kaasa osta.
Õhtul saime kokku Volosi kõige vanemas tavernis, kus toimus pidulik lõuna ja tunnistuste jagamine.
Reede varahommikul algas sõit Ateenasse, kuhu on Volosist 330km.
Külastasime Akropoli muuseumi ja muidugi Akropoli mäge. Ilm oli väga ilus ning saime palju teadmisi ning muljeid kohast, mida siiani olime näinud vaid ajaloo-õpikutes. Õhtu veetsime reedeõhtuses suurlinnas, mis oli täis värve, inimesi ja saginat.
Lõpuks oligi aeg lahkuda, mis oli kõigile kurb, sest nädal oli möödunud kiiresti, keegi ei olnud valmis sombusesse Eestisse tagasi pöörduma.
Jääme ootama maikuud ning uut kohtumist oma projektikaaslastega.
Külastasime Akropoli muuseumi ja muidugi Akropoli mäge. Ilm oli väga ilus ning saime palju teadmisi ning muljeid kohast, mida siiani olime näinud vaid ajaloo-õpikutes. Õhtu veetsime reedeõhtuses suurlinnas, mis oli täis värve, inimesi ja saginat.
Lõpuks oligi aeg lahkuda, mis oli kõigile kurb, sest nädal oli möödunud kiiresti, keegi ei olnud valmis sombusesse Eestisse tagasi pöörduma.
Jääme ootama maikuud ning uut kohtumist oma projektikaaslastega.
