Õpilaste muljed kohtumisest
Meie Kreeka reis oli minu arust huvitav ja väga lõbus. Käisime kohtades kuhu ma poleks ilmselt mitte kunagi oma elus sattunud. Näiteks nende koolis, oliivikasvanduses ja oliiviõli pressis ning ka Akropolises. Leidsin uusi sõpru ja sain juurde ka väga erilisi mälestusi. Kõige enam jään ilmselt mäletama kuidas kõik koos õhtuti väljas käisime. Saime jalutada poe tänavatel ja käia ka bowlingut mängimas. Õppisin Kreeka kultuuri kohta palju asju. Liiklus on neil teistmoodi, tänavatel kasvavad tsitrusviljade puud, koolimajas tuleb ühest klassist teise minna õuest ning nende igapäevane menüü oli väga erinev Eesti omast. Sõime palju magusat ja palju saiatooteid ning peaaegu igas toidus oli ka oliiviõli.
Kombed on ka teistsugused ja algul oli raske nendega kohaneda. Näiteks kuna Kreeka on usklik riik, siis seal palvetati nii kodudes kui ka autoroolis sõites.
Mul on hea meel, et otsustasin projektiga kaasa lüüa ja Kreekasse minna. Selliste projektidega õpib tundma erinevaid kultuure ja kombeid, olema iseseisev, leiab uusi tutvusi, areneb keeleoskus ja on võimalus avastada erinevaid riike.
KADI-LIIS
Kombed on ka teistsugused ja algul oli raske nendega kohaneda. Näiteks kuna Kreeka on usklik riik, siis seal palvetati nii kodudes kui ka autoroolis sõites.
Mul on hea meel, et otsustasin projektiga kaasa lüüa ja Kreekasse minna. Selliste projektidega õpib tundma erinevaid kultuure ja kombeid, olema iseseisev, leiab uusi tutvusi, areneb keeleoskus ja on võimalus avastada erinevaid riike.
KADI-LIIS
Reis oli huvitav. Majutuspere oli sõbralik ja tore. Ühistegevuse olid sisukad ja põnevad. Peale kohustusliku programmi lõppu oli vahva kreeklastega aega veeda ja linna näha. ELINA
Reis oli väga tore ja hästi organiseeritud, polnud ühtegi hetke kui oleks igav olnud, võõrustav pere oli väga lahke ja armas.
Seal olek avardas silmaringi palju, huvitab oli näha teise riigi kultuure. MARIA
Reis oli väga tore ja hästi organiseeritud, polnud ühtegi hetke kui oleks igav olnud, võõrustav pere oli väga lahke ja armas.
Seal olek avardas silmaringi palju, huvitab oli näha teise riigi kultuure. MARIA
Esimene asi, mis silma jäi oli, kui ilusti oli Volos ära kaunistatud, need pikad tänavad, mis olid kaunistatud siniste tuledega ja siis oli seal veel palju talveteemalisi kaunistusi, uhke värk.
Nägin kuidas elu seal käib, mida sisaldavad nende toidud - noh enamasti oli seal salat ja sai. Koolid on teistsugusemad kuna nende kliima on soe, siis neil ei ole otseselt selliseid siseruume nagu meil koolis. Neile meeldis tantsida.
Minu lemmik oli oliivi muuseum kuna seal panid rohkem tähele, millest räägiti ja oli huvitavam.Seal ei olnud ainult giidi kuulamine vaid tegime ise ka midagi ja keskendus rohkem teemasse, jäi midagi meelde ka. Meeldis ka Akropoli mägi, kuna ehitised nägid seal huvitavad välja, sai jällegi ringi liikuda, mis teeb asja põnevamaks ja muidu oli ka seal väga ilus, sai näha vaadet linnale, mis oli tohutult suur.
Käisime veel kohalikus muuseumis, kus räägiti sellest, kuidas varem inimesed elasid ja milline oli linn, sai näha käsitöö nukukesi ja nõusid. Räägiti kohalikust võistlusest, see kes võidab saab endale suure "tünni", kus sees on oliiviõli, üks tünn oli mitmevõistluse ja teine jooksu eest. KIRKE
Nägin kuidas elu seal käib, mida sisaldavad nende toidud - noh enamasti oli seal salat ja sai. Koolid on teistsugusemad kuna nende kliima on soe, siis neil ei ole otseselt selliseid siseruume nagu meil koolis. Neile meeldis tantsida.
Minu lemmik oli oliivi muuseum kuna seal panid rohkem tähele, millest räägiti ja oli huvitavam.Seal ei olnud ainult giidi kuulamine vaid tegime ise ka midagi ja keskendus rohkem teemasse, jäi midagi meelde ka. Meeldis ka Akropoli mägi, kuna ehitised nägid seal huvitavad välja, sai jällegi ringi liikuda, mis teeb asja põnevamaks ja muidu oli ka seal väga ilus, sai näha vaadet linnale, mis oli tohutult suur.
Käisime veel kohalikus muuseumis, kus räägiti sellest, kuidas varem inimesed elasid ja milline oli linn, sai näha käsitöö nukukesi ja nõusid. Räägiti kohalikust võistlusest, see kes võidab saab endale suure "tünni", kus sees on oliiviõli, üks tünn oli mitmevõistluse ja teine jooksu eest. KIRKE
Kreekasse minek oli minu jaoks imeline, olin ammu unistanud sinna minemisest ja kui võimalus tuli, siis haarasin kohe härjal sarvist. Esimene kohtumine oli väga imelik, närveerisime sinna sõites, aga kui kohale jõudsime, siis saime aru, et polnud mõtet. Nad olid väga väga külalislahked. Koolipäevad olid täiesti teistsugused, hoopis teine kultuur. Staadion oli kiviplats, nagu parkimisplats ja klassid olid peaaegu samasugused nagu meil, aga kui klassist välja tulid, siis olid õues, aga meie koolis astud klassist välja ja oled siseruumis edasi. Lõunasöögi pidid nad omale ise kaasa võtma ja wc-s olid augud, mitte nagu meil Eestis on igal pool potid. Õhtuti käisime kõigi projekti õpilastega väljas, itaallased, eestlased ja kreeklased. Ainult poolakad hoidsid omaette. Õhtuti käisime kas söömas või šhoppamas, kuna lõunaajal on neil siesta, siis sellel ajal mitte keegi väljas ringi ei liikunud. Ekskursioonid olid väga lahedad ja sai nalja. Eelviimane päev käisime restoranis nii õpetajad kui ka õpilased. Kõige viimasel päeval läksime Rooma, seal vaatasime Olümpose kujusid ja käisime muuseumis, pärast läksime eraldi gruppidena sööma. Mina ja Kirke käisime osade kreeklastega kohvikus nimega "Hans ja Greteke", seal oli kõik maiustusi täis ja väga värviline, see jäätis, mille saime oli väga maitsev. Hüvastijätt oli kõige kurvem osa, oli nii, et kui alguses ei tahtnud väga Kreekasse minna, siis pärast ei tahtnud ära tulla. Kõik nutsid ja olid väga kurvad, kui me bussist ära läksime, ka meie nutsime. Hotell, kus saime paar tundi olla oli peaaegu maa alla ehitatud ja levi polnud üldse, et oleksime saanud kodustega rääkida. Aga üldmulje oli väga positiivne, nad olid lahked ja toredad, sõprusside jääb meil alles ja kui kunagi oma perega Kreekasse peaksime minema, siis tahaksin kindlasti Volosesse tagasi minna. HANNA
