Õppekäik Piimandusmuusemisse
Õpilaste muljed õppekäigust - 10. märts 2020. a
Päev Piimandusmuuseumis
Täna, 10. märtsil käisime klassiga Eesti Piimandusmuuseumis. Saabudes kohale, nägime muuseumi ees uhkeid kujutisi lehmadest. Muuseumisse jõudes pidime me jalga panema sinised kilesussid, et muuseumis puhtust hoida. Meile näidati ja räägiti kuidas vanasti piima lüpsti ning kuidas siis piimatooteid toodeti. Meile näidati ka vanu piimatoodete pakendeid, mis nägid omapärased ja huvitavad välja. Muuseumi juhendaja oli väga sõbralik ja tore, kui oli küsimusi, siis sai neid esitada ning saime huvitavaid ja põnevaid vastuseid.
Peale ringkäiku muuseumis jagati klass pooleks ning üks grupp pidi sõira valmistama, teine jäätist. Sain ise pealt näha kuidas mõlemaid tooteid valmistatakse ning seda oli põnev jälgida. Kõige rohkem meeldis pealt vaadata jäätise valmistamist. Saime ka ise proovida nii sõira kui ka jäätist. Mina ise ei ole just suur juustu sõber, nii et ei oska hinnata juustu maitset, kuid jäätis oli küll väga maitsev. Jäätise sisse pandi tavalist kondenspiima, karamellistatud kondenspiima ja vahukoort. Ise armastan igasuguseid kondenspiima sorte, nii et mulle väga meeldis selline jäätis. Kui kõik tehtud sai, jäid kõik omavahel mõneks ajaks veel juttu ajama ja mitmedki võtsid isegi jäätist juurde. Mõni vaatas veel veidi muuseumis ringi, ka mina, sest ei tahtnud ühe koha peal seista. Kokkuvõttes oli päev päris huvitav ja kahtlemata oli jäätise söömine päeva parim osa.
Kelli-Lizette
Täna 10.03.2020 käisime klassiga Imavere piimandusmuuseum. Mulle meeldis seal muuseumis kõige rohkem söögi tegemine, me saime seal teada ja ka ise järgi proovida, kuidas kunagi tehti juustu ja jäätist. Nii jäätis kui ka juust olid meeletult maitsvad. Seal muuseumis olev giid oli väga tore ja sõbralik. Hea et ta meid välja üldse kannatas.
Ma sain teada, et eelmine aasta tuli ühelt lehmalt 10 000 liitrit piima ja kunagi olid lehmad palju väiksemad ja et kõige vanem jäätis on vanilje jäätis mis on kolmteist aastat müügil olnud. Saime ka teada, kuidas vanaaegse kalkulaatoriga arvutati. Asi mis me veel teada saime oli see, et sekretär oli kirjutusmasin.
Meriliis
10.03.2020 käisime me Imavere piimandusmuuseumis kus saab teada, kuidas jäätist ning juustu teha ja seda sai ka omakätega valmistada. Meile räägiti seal väga palju erinevatest asjadest, näiteks räägiti meile suurtest ja väikestest piima mannergutest. Kõige rohkem meeldis mulle vaadata millised nägid välja nõukogudeaegsed piima, jogurti, keefiri, juustu, kohukese, hapukoore ja või pakendid. Mulle meeldis ka see, et meile räägiti kuidas vanasti lehma piima lüpsti, näiteks kõige esimene asi kuhu piima lüpsti oli lüpsik, siis oli veel kannulüps ning torulüps. Lehma lüpsmiseks on vaja tugevaid käsi, et saaks korralikult piima välja. Kokkuvõtteks oli meil kõigil tore ja saime hästi hakkame jäätiste ning ka juustu tegemistega.
Markus-Aleks
Meie ekskursioon algas kell 11 Meie poe eest. Sõitsime bussiga päris pikalt, kuni jõudsime Imavere Piimandusmuuseumisse. Muuseumis võttis meid vastu üks vanem naisterahvas. Seal oli väga tore ja vahva. Alguses rääkisime natuke meiereist ehk piimatööstusettevõtetest ja pärast läksime suuri vanaaegseid asju uurima. Mulle väga meeldis seal, sest me saime seal huvitavaid asju näha ja ise jäätist valmistada. Piimandusmuuseumis oli palju töötubasid. Töötubades sai teha võid, karaskit, sõira, kohukest ja jäätist. Meie klassiga tegime sõira ja jäätist. Mõlemad tulid väga maitsvad välja. Peale sõira ja jäätise söömist läksime bussi ja sõitsime koju tagasi. Ma õppisin kuidas teha jäätist, sain teada palju oli vanasti töötavaid meiereid. Sain teada mida sai vanaaegsete asjadega teha ning kuidas neid kasutada. Mulle väga meeldis seal piimandusmuuseumis, ning kui võimalik tahaksin sinna kindlasti tagasi minna ja karaskit teha proovida.
Aleks
Täna me käisime Imavere Piimandusmuuseumis. See oli väga lahe ja mulle meeldis väga, et meie giid selgitas kõik põhjalikult ära ja kui küsimusi oli, siis sai ka neile vastuse.
Meil oli võimalus teha sõira ja jäätist. Klass jagati kahte gruppi- põhimõtteliselt oli sõira grupis seitse inimest ja jäätise grupis üheksa inimest. Mina olin jäätise grupis. Me tegime jäätist niiviisi, et segasime vahukoore käsitsi nii paksuks, et kui see kauss pöörata pea kohale pahupidi ei kukkunud segu välja. Kui see oli valmis, siis lisasime kondenspiima ja segasime kuni kõik oli ühtlane. Peale seda me andsime jäätise ühe tädi kätte ja ta pani selle külma. Hiljem saime me kõik proovida jäätist ja sõira. Kokkuvõtteks saime me jäätise ja sõira retseptid ning ühe toreda päeva.
Maris
Aravete keskkooli 7. klass käis 10. märtsil Eesti Piimandusmuuseumis. Seal saime teada kunagisest tööjaotuste ja piimatoodete pakendamise ajaloost. Seal oli palju ruume ja erinevaid piimatoodete valmistamise ja hoidmise vahendeid, näiteks piimakurn, jäätise masin ja lüpsi ämber. Ringkäigu lõpus saime me valmistada kas sõira ehk köömnejuustu või jäätist. Peale nende valmistamist saime need ära süüa. Nii jäätis kui köömnejuust olid väga maitsvad. Meie ringkäik kestis rohkem kui tund aega. See muuseum asus Imaveres. Seal sai osta erinevaid meeneid ja mina ostsin endale Eesti piimandusmuuseumi magneti. Üldiselt oli meie ekskursioon väga huvitav ja me saime juurde erinevaid teadmisi. Sellele annaksin ma hindeks viie.
Raiko
Ma käisin 10.03 Imavere Piimandusmuuseumis. Seal muuseumis ma nägin asju millega tehti juustu, võid, piima. Nägin millistes pakendist olid vanasti piimatooted ja mis tooteid vanasti tehti, näiteks jogurt tuli müügile hiljem, kohukesi sai ainult Tallinnast, et vanasti oli piim klaas pudelites, mis võik isegi tänapäeval olla, et paremini loodust säästa. Siis ma sain teada, et lehm annab hoopis 10 kuud piima, sest ülejäänud kaks kuud ta poegib. Ja üks lehm võib anda ühes aastas umbes 10 000 liitrit piima. Kohad kus toodeti piimatooted olid meiereid ja meierei teisel korrusel elasid inimesed kus olid nii kabinetid kui ka eluruumid. Mulle meeldis see õppekäik väga, sest ma sain palju uut teada ning sain teada kuidas teha sõira, mis oli väga hea!
Lizette
Mulle meeldis see ekskursioon. Selle ekskursiooni kõige põnevam osa oli see nägude sein kus sai näo läbi augu panna ja pilti teha. Jäätis oli väga hea. Kiidan Kaidit kes tegi suurema osa meie tööst ära. Kiidan ka väga Roco juustu. Köömned sobisid sinna. Ekskursiooni juht või siis giid seletas ka väga selgelt asjad kõik lahti ja väga põnev oli suurt võimasinat näha. Mulle meeldis see direktori tuba ja see et Aleks oli juht. Seal oli natukene naljakas ka. Bussiga sõit oli lühem kui ma arvasin ja see oli vist sellepärast et me olime telefonis.
Reno
Imavere Piimandusmuuseum oli väga tore ja huvitav. Ma sain palju uut teada. Näiteks piimanduse ajaloost, kuidas vanasti tegeleti piimandusega, kuidas teha sõira ja kuidas teha jäätist. Jäätise tegemine oli tegelikult lihtsam kui ma arvasin. Päeva kõige parem osa oli kui me tegime süüa ja me saime pärast süüa jäätis ja sõira. Mulle väga maitses sõir ning jäätis oli väga suurepärane ja hea. Minu meelest võiks isegi sinna uuesti minna, sest seal on veel söögi- tegemisvõimalusi. Mulle väga meeldis see muuseum ja seal oli väga tore.
Keidy
Mina sain õppekäigul teada kuidas tehti vanasti juustu, jäätist ja muid piiimatooteid. Mulle meeldis see õppekäik täiega ja see isetehtud jäätis oli ka väga hea. Juustu ma ei söönud, sest mulle juust eriti ei meeldi. Mulle meeldis õppekäik sellepärast, et meile seletati seal kõik huvitavalt lahti- mis kunagi tehti ja kuidas tehti jne. Saime ka veel teada, millised masinad olid kasutuses ja kuidas need töötasid ja kuidas neid kasutati . Seal oli väga lahedad põlled ja mütsid, mida me kasutasime selleks, et juuksekarvad jäätise sisse ei läheks .
Janeliis
Päev Piimandusmuuseumis
Täna, 10. märtsil käisime klassiga Eesti Piimandusmuuseumis. Saabudes kohale, nägime muuseumi ees uhkeid kujutisi lehmadest. Muuseumisse jõudes pidime me jalga panema sinised kilesussid, et muuseumis puhtust hoida. Meile näidati ja räägiti kuidas vanasti piima lüpsti ning kuidas siis piimatooteid toodeti. Meile näidati ka vanu piimatoodete pakendeid, mis nägid omapärased ja huvitavad välja. Muuseumi juhendaja oli väga sõbralik ja tore, kui oli küsimusi, siis sai neid esitada ning saime huvitavaid ja põnevaid vastuseid.
Peale ringkäiku muuseumis jagati klass pooleks ning üks grupp pidi sõira valmistama, teine jäätist. Sain ise pealt näha kuidas mõlemaid tooteid valmistatakse ning seda oli põnev jälgida. Kõige rohkem meeldis pealt vaadata jäätise valmistamist. Saime ka ise proovida nii sõira kui ka jäätist. Mina ise ei ole just suur juustu sõber, nii et ei oska hinnata juustu maitset, kuid jäätis oli küll väga maitsev. Jäätise sisse pandi tavalist kondenspiima, karamellistatud kondenspiima ja vahukoort. Ise armastan igasuguseid kondenspiima sorte, nii et mulle väga meeldis selline jäätis. Kui kõik tehtud sai, jäid kõik omavahel mõneks ajaks veel juttu ajama ja mitmedki võtsid isegi jäätist juurde. Mõni vaatas veel veidi muuseumis ringi, ka mina, sest ei tahtnud ühe koha peal seista. Kokkuvõttes oli päev päris huvitav ja kahtlemata oli jäätise söömine päeva parim osa.
Kelli-Lizette
Täna 10.03.2020 käisime klassiga Imavere piimandusmuuseum. Mulle meeldis seal muuseumis kõige rohkem söögi tegemine, me saime seal teada ja ka ise järgi proovida, kuidas kunagi tehti juustu ja jäätist. Nii jäätis kui ka juust olid meeletult maitsvad. Seal muuseumis olev giid oli väga tore ja sõbralik. Hea et ta meid välja üldse kannatas.
Ma sain teada, et eelmine aasta tuli ühelt lehmalt 10 000 liitrit piima ja kunagi olid lehmad palju väiksemad ja et kõige vanem jäätis on vanilje jäätis mis on kolmteist aastat müügil olnud. Saime ka teada, kuidas vanaaegse kalkulaatoriga arvutati. Asi mis me veel teada saime oli see, et sekretär oli kirjutusmasin.
Meriliis
10.03.2020 käisime me Imavere piimandusmuuseumis kus saab teada, kuidas jäätist ning juustu teha ja seda sai ka omakätega valmistada. Meile räägiti seal väga palju erinevatest asjadest, näiteks räägiti meile suurtest ja väikestest piima mannergutest. Kõige rohkem meeldis mulle vaadata millised nägid välja nõukogudeaegsed piima, jogurti, keefiri, juustu, kohukese, hapukoore ja või pakendid. Mulle meeldis ka see, et meile räägiti kuidas vanasti lehma piima lüpsti, näiteks kõige esimene asi kuhu piima lüpsti oli lüpsik, siis oli veel kannulüps ning torulüps. Lehma lüpsmiseks on vaja tugevaid käsi, et saaks korralikult piima välja. Kokkuvõtteks oli meil kõigil tore ja saime hästi hakkame jäätiste ning ka juustu tegemistega.
Markus-Aleks
Meie ekskursioon algas kell 11 Meie poe eest. Sõitsime bussiga päris pikalt, kuni jõudsime Imavere Piimandusmuuseumisse. Muuseumis võttis meid vastu üks vanem naisterahvas. Seal oli väga tore ja vahva. Alguses rääkisime natuke meiereist ehk piimatööstusettevõtetest ja pärast läksime suuri vanaaegseid asju uurima. Mulle väga meeldis seal, sest me saime seal huvitavaid asju näha ja ise jäätist valmistada. Piimandusmuuseumis oli palju töötubasid. Töötubades sai teha võid, karaskit, sõira, kohukest ja jäätist. Meie klassiga tegime sõira ja jäätist. Mõlemad tulid väga maitsvad välja. Peale sõira ja jäätise söömist läksime bussi ja sõitsime koju tagasi. Ma õppisin kuidas teha jäätist, sain teada palju oli vanasti töötavaid meiereid. Sain teada mida sai vanaaegsete asjadega teha ning kuidas neid kasutada. Mulle väga meeldis seal piimandusmuuseumis, ning kui võimalik tahaksin sinna kindlasti tagasi minna ja karaskit teha proovida.
Aleks
Täna me käisime Imavere Piimandusmuuseumis. See oli väga lahe ja mulle meeldis väga, et meie giid selgitas kõik põhjalikult ära ja kui küsimusi oli, siis sai ka neile vastuse.
Meil oli võimalus teha sõira ja jäätist. Klass jagati kahte gruppi- põhimõtteliselt oli sõira grupis seitse inimest ja jäätise grupis üheksa inimest. Mina olin jäätise grupis. Me tegime jäätist niiviisi, et segasime vahukoore käsitsi nii paksuks, et kui see kauss pöörata pea kohale pahupidi ei kukkunud segu välja. Kui see oli valmis, siis lisasime kondenspiima ja segasime kuni kõik oli ühtlane. Peale seda me andsime jäätise ühe tädi kätte ja ta pani selle külma. Hiljem saime me kõik proovida jäätist ja sõira. Kokkuvõtteks saime me jäätise ja sõira retseptid ning ühe toreda päeva.
Maris
Aravete keskkooli 7. klass käis 10. märtsil Eesti Piimandusmuuseumis. Seal saime teada kunagisest tööjaotuste ja piimatoodete pakendamise ajaloost. Seal oli palju ruume ja erinevaid piimatoodete valmistamise ja hoidmise vahendeid, näiteks piimakurn, jäätise masin ja lüpsi ämber. Ringkäigu lõpus saime me valmistada kas sõira ehk köömnejuustu või jäätist. Peale nende valmistamist saime need ära süüa. Nii jäätis kui köömnejuust olid väga maitsvad. Meie ringkäik kestis rohkem kui tund aega. See muuseum asus Imaveres. Seal sai osta erinevaid meeneid ja mina ostsin endale Eesti piimandusmuuseumi magneti. Üldiselt oli meie ekskursioon väga huvitav ja me saime juurde erinevaid teadmisi. Sellele annaksin ma hindeks viie.
Raiko
Ma käisin 10.03 Imavere Piimandusmuuseumis. Seal muuseumis ma nägin asju millega tehti juustu, võid, piima. Nägin millistes pakendist olid vanasti piimatooted ja mis tooteid vanasti tehti, näiteks jogurt tuli müügile hiljem, kohukesi sai ainult Tallinnast, et vanasti oli piim klaas pudelites, mis võik isegi tänapäeval olla, et paremini loodust säästa. Siis ma sain teada, et lehm annab hoopis 10 kuud piima, sest ülejäänud kaks kuud ta poegib. Ja üks lehm võib anda ühes aastas umbes 10 000 liitrit piima. Kohad kus toodeti piimatooted olid meiereid ja meierei teisel korrusel elasid inimesed kus olid nii kabinetid kui ka eluruumid. Mulle meeldis see õppekäik väga, sest ma sain palju uut teada ning sain teada kuidas teha sõira, mis oli väga hea!
Lizette
Mulle meeldis see ekskursioon. Selle ekskursiooni kõige põnevam osa oli see nägude sein kus sai näo läbi augu panna ja pilti teha. Jäätis oli väga hea. Kiidan Kaidit kes tegi suurema osa meie tööst ära. Kiidan ka väga Roco juustu. Köömned sobisid sinna. Ekskursiooni juht või siis giid seletas ka väga selgelt asjad kõik lahti ja väga põnev oli suurt võimasinat näha. Mulle meeldis see direktori tuba ja see et Aleks oli juht. Seal oli natukene naljakas ka. Bussiga sõit oli lühem kui ma arvasin ja see oli vist sellepärast et me olime telefonis.
Reno
Imavere Piimandusmuuseum oli väga tore ja huvitav. Ma sain palju uut teada. Näiteks piimanduse ajaloost, kuidas vanasti tegeleti piimandusega, kuidas teha sõira ja kuidas teha jäätist. Jäätise tegemine oli tegelikult lihtsam kui ma arvasin. Päeva kõige parem osa oli kui me tegime süüa ja me saime pärast süüa jäätis ja sõira. Mulle väga maitses sõir ning jäätis oli väga suurepärane ja hea. Minu meelest võiks isegi sinna uuesti minna, sest seal on veel söögi- tegemisvõimalusi. Mulle väga meeldis see muuseum ja seal oli väga tore.
Keidy
Mina sain õppekäigul teada kuidas tehti vanasti juustu, jäätist ja muid piiimatooteid. Mulle meeldis see õppekäik täiega ja see isetehtud jäätis oli ka väga hea. Juustu ma ei söönud, sest mulle juust eriti ei meeldi. Mulle meeldis õppekäik sellepärast, et meile seletati seal kõik huvitavalt lahti- mis kunagi tehti ja kuidas tehti jne. Saime ka veel teada, millised masinad olid kasutuses ja kuidas need töötasid ja kuidas neid kasutati . Seal oli väga lahedad põlled ja mütsid, mida me kasutasime selleks, et juuksekarvad jäätise sisse ei läheks .
Janeliis
