Projektikohtumine Poolas
13.-17. detsember 2021 Grzechyni, Poola
Esmaspäev 13. detsember
Peaaegu terve päeva veetsime ühes koolis, kus meid võtsid vastu koolidirektor ja linnapea, Õpilased tegid ettekandeid tervislikkuse teemal. Tegemist oli meie mõistes põhikooliga, kus õpib umbes sama palju õpilasi kui meie koolis. Kool sarnaneb Eesti kooliga. Pärast ettekandeid valmistasime traditsioonilisi jõuluehteid – puidust ehted, mille peale sai kleebiste ja särapulbritega teha erinevaid mustreid ja kaunistada just nii nagu ise soovisid. Õpilased olid tegevusest väga haaratud ja tegutsesid mõnuga. Huvitav ja tore oli ka õpetajatel.
Lisaks käisid seal samas koolis Poola traditsioonilisi jõulutoitusid tutvustamas kohalikud koduperenaised. Nägime nende seljas traditsioonilisi Poola rahvariideid. Toidud olid maitsvad ning mitmed toidud olid sarnased meie toitudele, kuid olid mingite omamoodi nüanssidega. Näiteks pakuti meile hapukapsaid, millele oli juurde lisatud ube. Väga olulised on poolakate jaoks seened, neist tehakse erinevaid toite. Kõhu saime igatahes korralikult täis.
Peaaegu terve päeva veetsime ühes koolis, kus meid võtsid vastu koolidirektor ja linnapea, Õpilased tegid ettekandeid tervislikkuse teemal. Tegemist oli meie mõistes põhikooliga, kus õpib umbes sama palju õpilasi kui meie koolis. Kool sarnaneb Eesti kooliga. Pärast ettekandeid valmistasime traditsioonilisi jõuluehteid – puidust ehted, mille peale sai kleebiste ja särapulbritega teha erinevaid mustreid ja kaunistada just nii nagu ise soovisid. Õpilased olid tegevusest väga haaratud ja tegutsesid mõnuga. Huvitav ja tore oli ka õpetajatel.
Lisaks käisid seal samas koolis Poola traditsioonilisi jõulutoitusid tutvustamas kohalikud koduperenaised. Nägime nende seljas traditsioonilisi Poola rahvariideid. Toidud olid maitsvad ning mitmed toidud olid sarnased meie toitudele, kuid olid mingite omamoodi nüanssidega. Näiteks pakuti meile hapukapsaid, millele oli juurde lisatud ube. Väga olulised on poolakate jaoks seened, neist tehakse erinevaid toite. Kõhu saime igatahes korralikult täis.
|
|
Teisipäev 14. detsember
Käisime lähedalasuvas talumuuseumis. Talumuuseumis tutvustati meile karjaste traditsioonilist elamist ja räägiti, kuidas nad vanasti hakkama said. Kuulsime huvitavaid asju karjuste ja karjapidamise ajaloost ja lapsed said kuulda Poola keelt. Lisaks oli võimalus valmistada karjuseleiba, mis maitses hoolimata vähestest koostisosadest (jahu ja vesi) moosiga väga hästi.
Samal päeva oli meil võimalus külastada kohalikku suveniiripoodi ja ühes koolis valmistada pelmeene. Pelmeenide söömise komme oli aga meie jaoks üllatav, sest Poolas ei sööda pelmeene hapukoorega.
Enne õhtusööki külastasime renessansi-aegset lossi, milles tegutses muuseum ja ka õhtusöögi saime seal samas lossi restoranis.
Käisime lähedalasuvas talumuuseumis. Talumuuseumis tutvustati meile karjaste traditsioonilist elamist ja räägiti, kuidas nad vanasti hakkama said. Kuulsime huvitavaid asju karjuste ja karjapidamise ajaloost ja lapsed said kuulda Poola keelt. Lisaks oli võimalus valmistada karjuseleiba, mis maitses hoolimata vähestest koostisosadest (jahu ja vesi) moosiga väga hästi.
Samal päeva oli meil võimalus külastada kohalikku suveniiripoodi ja ühes koolis valmistada pelmeene. Pelmeenide söömise komme oli aga meie jaoks üllatav, sest Poolas ei sööda pelmeene hapukoorega.
Enne õhtusööki külastasime renessansi-aegset lossi, milles tegutses muuseum ja ka õhtusöögi saime seal samas lossi restoranis.
|
|
|
Kolmapäev 15. detsember
Külastasime Krakowi vanalinna ja saime mitu tundi ka vaba aega, mis kulus lastel peamiselt poodlemisele ja lõunasöögi koha otsimisele. Vanalinna ekskursiooni käigus räägiti linna ajaloost ja veidi ka traditsioonidest. Giid oli väga tore ja tema juttu oli hea kuulata. Saime teada, miks on Krakovi sümboliks tuld purskav draakon. Lõunasöögikoha otsisid lapsed ise. Leidsime ühe mõnusa pisikese pitsakoha. Pitsa oli väga maitsev ning kesklinna kohta ka üllatavalt soodne.
Õhtuks saabusime Bochnia soolakaevandusse, kus oli ette nähtud ka õhtusöök ja ööbimine. Kui kaevandusse minnes arutasime omavahel, et milline meie ööbimiskoht võiks olla ja huvitav, kas on ka hirmus, siis kohale jõudes tabas meid teatud mõttes üllatus. Oodatud eraldi tubade asemel ööbisime ühes suures tohutult kõrges kaevanduse koopas, kuhu olid poolpalkidest ehitatud kahekordsed narivoodid. Ööbisime mitmesaja meetri sügavusel. Liftiga kaevandusse laskudes läksid nii mõnelgi kõrvad lukku. See oli ilmselt üks suuremaid elamusi terve reisi jooksul. Koopad kaevanduses olid tõesti väga suured ja kõrged ning Eesti põlevkivikaevandustega võrreldes hoopis teistsugused. Päev oli päris pikk, sest pärast õhtusööki tehti meile kaevanduses ka ekskursioon. Õhtul toimuma pidanud disko asemel otsustasid lapsed mängida korvpalli kaevanduse korvpalliplatsil. Voodid olid kõvad ja unest jäi vajaka, aga iseenesest oli väga äge kogemus.
Külastasime Krakowi vanalinna ja saime mitu tundi ka vaba aega, mis kulus lastel peamiselt poodlemisele ja lõunasöögi koha otsimisele. Vanalinna ekskursiooni käigus räägiti linna ajaloost ja veidi ka traditsioonidest. Giid oli väga tore ja tema juttu oli hea kuulata. Saime teada, miks on Krakovi sümboliks tuld purskav draakon. Lõunasöögikoha otsisid lapsed ise. Leidsime ühe mõnusa pisikese pitsakoha. Pitsa oli väga maitsev ning kesklinna kohta ka üllatavalt soodne.
Õhtuks saabusime Bochnia soolakaevandusse, kus oli ette nähtud ka õhtusöök ja ööbimine. Kui kaevandusse minnes arutasime omavahel, et milline meie ööbimiskoht võiks olla ja huvitav, kas on ka hirmus, siis kohale jõudes tabas meid teatud mõttes üllatus. Oodatud eraldi tubade asemel ööbisime ühes suures tohutult kõrges kaevanduse koopas, kuhu olid poolpalkidest ehitatud kahekordsed narivoodid. Ööbisime mitmesaja meetri sügavusel. Liftiga kaevandusse laskudes läksid nii mõnelgi kõrvad lukku. See oli ilmselt üks suuremaid elamusi terve reisi jooksul. Koopad kaevanduses olid tõesti väga suured ja kõrged ning Eesti põlevkivikaevandustega võrreldes hoopis teistsugused. Päev oli päris pikk, sest pärast õhtusööki tehti meile kaevanduses ka ekskursioon. Õhtul toimuma pidanud disko asemel otsustasid lapsed mängida korvpalli kaevanduse korvpalliplatsil. Voodid olid kõvad ja unest jäi vajaka, aga iseenesest oli väga äge kogemus.
Neljapäev 16. detsember
Päeva esimeses pooles külastasime Wieliczka soolakaevandust, mis oma suursugususe ja kunstilisusega oli tõeliselt lummav ning jättis samuti kustumatu mälestuse. Kaevanduses oli mitme kilomeetri jagu käike, mis ühendasid suuri koopaid. Ühes suures koopas asus väga suur maa-alune kabel, uskumatult võimas oli ka maailma suurim maa-alune ballisaal. Saime teada, et sool oli vanasti väga hinnas ning soola müügist teenitud rahaga ehitati üles terveid linnasid.
Lõuna ajal saabusime tagasi linna Sucha Beskidzka, kus enamike öödest hotellis ööbisime. Kuna nii õpetajad, kui juhendajad olid kaevanduste ringsõidust väga väsinud ja eelistasid pigem hotellitoas puhata, siis planeeritud ujumisvõistlust ja veemänge ei toimunud. Tegime ühise mõnusa õhtusöögi ning jutustasime niisama.
Päeva esimeses pooles külastasime Wieliczka soolakaevandust, mis oma suursugususe ja kunstilisusega oli tõeliselt lummav ning jättis samuti kustumatu mälestuse. Kaevanduses oli mitme kilomeetri jagu käike, mis ühendasid suuri koopaid. Ühes suures koopas asus väga suur maa-alune kabel, uskumatult võimas oli ka maailma suurim maa-alune ballisaal. Saime teada, et sool oli vanasti väga hinnas ning soola müügist teenitud rahaga ehitati üles terveid linnasid.
Lõuna ajal saabusime tagasi linna Sucha Beskidzka, kus enamike öödest hotellis ööbisime. Kuna nii õpetajad, kui juhendajad olid kaevanduste ringsõidust väga väsinud ja eelistasid pigem hotellitoas puhata, siis planeeritud ujumisvõistlust ja veemänge ei toimunud. Tegime ühise mõnusa õhtusöögi ning jutustasime niisama.
Reede 17. detsember
Päeva esimeses pooles käisime Wadowice’s, mis on paavst Johannes Paulus II sünnikodu. Nägime ära ka maja, kus ta noorena elas ja üles kasvas. Saime külastada katedraali ja meile anti aega kohalikke poode külastada. Linnake oli pisike, kuid väga armas ja õdus.
Õhtul toimus lõputseremoonia koos õhtusöögi ja diplomite jagamisega.
Päeva esimeses pooles käisime Wadowice’s, mis on paavst Johannes Paulus II sünnikodu. Nägime ära ka maja, kus ta noorena elas ja üles kasvas. Saime külastada katedraali ja meile anti aega kohalikke poode külastada. Linnake oli pisike, kuid väga armas ja õdus.
Õhtul toimus lõputseremoonia koos õhtusöögi ja diplomite jagamisega.
